Gabrieli Loomade Elu MTÜ
Gabrieli Loomade Elu MTÜ – minu lugu
Vana-Vigalas, ühe tavalise kortermaja seinte vahel, asub koht, kus kassidele antakse uus võimalus. See ei ole suur ega uhke varjupaik, vaid turvakodu, kus elab ja hingab iga päev ligi sada kassi – pisi-kassipoegadest eakate ja raskelt haigete loomadeni. Mõne jaoks on turvakodu vaid ajutine peatuspaik enne päris oma kodu leidmist, teiste jaoks saab sellest aga nende viimane ja päris oma kodu.
Minu nimi on Gabriel Vodolaztšenko (28) ja kasside aitamine on minu elutöö.
Kuidas kõik algas: tee loomade aitamiseni
Minu teekond loomade aitamiseni algas juba 13-aastaselt. Ma ei osanud siis arvata, kui suureks see kõik aastatega kasvab, kuid teadsin juba lapsena üht: kui minu ees on abivajav loom, ei suuda ma talle selga keerata. Aastate jooksul on ühest abivajajast saanud kümned ja kümned. Olen näinud palju hüljatud, haigeid ja vigastatud kasse ning neid, kes on inimestes pettunud. Mõne jaoks olen olnud viimane lootus, teise jaoks aga esimene koht, kus ta on üldse tundnud, et on hoitud ja armastatud.
See, miks ma seda teen, on sügavalt seotud minu enda eluloolise taustaga. Minu enda elu algus ei olnud iseenesestmõistetav – olen oma elus kaks korda olnud surmasuus: esimest korda sündides ja teist korda lapsena raskes õnnetuses. Võib-olla just see kogemus pani mind mõistma, kui tugevalt ja tingimusteta tuleb elu väärtustada. Usun, et kui mulle anti võimalus siin olla, tahan anda sama võimaluse neile, kelle elu sõltub kellegi teise otsusest, hoolimisest ja abikäest. Kassid ei saa ise loomaarstile helistada, abi küsida ega öelda, et neil on valus – nad sõltuvad täielikult meist. Mina olen otsustanud olla nende jaoks olemas.
Turvakodu põhimõtted ja püsielanikud
Minu jaoks tähendab turvakodu seda, et ükski kass ei ole siin lihtsalt number, puuritähis või järjekordne rida nimekirjas. Igal kassil on oma iseloom, oma minevik ja oma vajadused. Siia jõuab tänavalt kasse, kelle ravi võib kesta nädalaid või kuid. Mõni vajab ainult turvalisust ja aega, mõni keerulist operatsiooni või igapäevast ravituge, mõni aga kannatlikkust, et õppida uuesti inimest usaldama. Ja mõnikord tähendab aitamine lihtsalt seda, et olen tema kõrval.
Minu põhimõte on algusest peale olnud lihtne ja sellest ma ei tagane: ühtegi tervet ega ravitavat looma ei hukata. Ma ei jäta ühtegi looma abita lihtsalt seepärast, et tema ravimine on kallis, keeruline või võtab kaua aega. Kui on olemas kas või vähimgi võimalus aidata, püüame seda alati kasutada.
Kõik kassid ei liigu siit uutesse kodudesse. Turvakodus elavad ka püsielanikud – kassid, kellele me nende kõrge vanuse, kroonilise haiguse või erivajaduse tõttu enam uut kodu ei otsi. Nende jaoks on Gabrieli Loomade Elu päris kodu, kus nad saavad elada oma elulõpuni tuttavas keskkonnas, ümbritsetuna inimestest, keda nad usaldavad. Ma ei usu, et looma väärtus väheneb sellest, et ta on vana või haige.
Turvakodu igapäevaelu
Kassid vajavad hoolt hommikul, päeval, õhtul ja vajadusel ka keset ööd. Minu päevadesse kuuluvad söötmised, ravimite andmine, koristamine, loomaarstivisiidid, koduotsijatega suhtlemine ja lugematu hulk muid toimetusi, mida kõrvaltvaataja ei näe. See tähendab vahel suuri arveid, pikki ravikuure, öiseid ärkamisi ja päevi, mil tundub, et ööpäevas võiks olla vähemalt 40 tundi.
Muidugi olen mõnikord väsinud. Mõnikord muretsen, kuidas järgmised raviarved tasutud saavad, ja mõnikord tuleb mõne loomaga hüvasti jätta – ükski aastatepikkune kogemus ei tee seda kergemaks. Kuid siis tuleb hetk, mil mõni kunagi lootusetuna tundunud kass hakkab uuesti sööma, kartlik kiisu ronib esimest korda ise sülle või väga halvas seisukorras saabunud kass astub lõpuks oma uue päriskodu uksest sisse. Need hetked annavad jõudu edasi minna.
Nad ei ole statistika – nad on pere
Ligi sada kassi võib kõlada suure numbrina, kuid minu jaoks ei ole see kunagi lihtsalt arv. See on ligi sada erinevat nägu, iseloomu ja lugu. Üks tahab alati esimesena sülle, teine vaatab veel kaugemalt ja õpib alles usaldama, kolmas vajab igapäevast ravimit, neljas ootab oma inimest ja viies jääbki minu juurde. Ma tunnen neid kõiki, tean nende harjumusi ja märkan kohe, kui keegi käitub tavapärasest erinevalt. Nad on minu suur, veidi karvane ja üsna nõudlik pere.
Gabrieli Loomade Elu on aastatega kasvanud palju suuremaks, kui 13-aastane mina oleks osanud ette kujutada, kuid põhjus, miks ma seda teen, on jäänud samaks. Ma tahan, et hüljatud loom saaks teada, et kõik inimesed ei reeda. Et haige saaks ravi, kartlik aega, vana loom väärikust ja kassipoeg turvalisust.
Gabrieli Loomade Elu on koht teiseks võimaluseks. See tähendab, et ükski loom ei pea enam olema üksi. Ja seni, kuni minu abi vajatakse, olen ma nende jaoks olemas.
Turvakodu külastuskord
Turvakodu ei ole loomaaed. Soovin, et turvakoju tullakse kindla eesmärgiga – kas endale looma valima, kadunud lemmikut otsima või sooviga turvakodu tegevust toetada. Turvakodul on spetsiifilised turvariskid ning peame meeles pidama, et eelkõige on see elu hammasrataste vahele sattunud kasside ajutine kodu, mitte kiisude näitamise koht.
Külastajatele kehtivad piirangud, et tagada nii inimeste kui ka loomade ohutus.
- Turvakodus lähtun ennekõike kasside heaolust.
- Palun külastajal mitte käratseda, joosta ega teha äkilisi liigutusi. Turvakodu on kasside kodu ja neil on õigus rahule.
- Palun külastajal järgida minu korraldusi – see on vajalik kõigi turvalisuse huvides.
- Kaasatoodud toit tuleb mulle ette näidata. Osa kasse võib olla eridieedil ja kõik tooted ei pruugi neile sobida.
- Puuride ja bokside uste avamine on keelatud. Kui uksel on sisenemist keelav silt, on see seal põhjusega (ruumis võivad viibida haiged või erivajadustega kassid). Nendesse ruumidesse sisenemine on keelatud.
- Turvakodul on õigus keelduda territooriumile lubamast alkoholi- või narkojoobes või alkoholi jääknähtudega isikuid. Joobetunnustega isikutele kasse ei tagastata ega loovutata adopteerimiseks.
Abivajavad kassid
Kuna minu hoole all on väga palju erinevaid kiisusid – nii terveid kui ka erinevate tervisemuredega -, siis on väga oluline nende paigutamine eri ruumidesse. Terved kassid saavad elada kassitoas, kus ma neid ikka pidevalt jälgin. Haiged ja ravi vajavad loomad tuleb aga tervetest eraldada, nakkusohtlikud veel eraldi karantiini. Selle tõttu on väga oluline uute loomade võtmise planeerimine. Ma ei saa õuest tulnud looma kohe tervetega kokku lasta. Võtta saan vaid vabade kohtade olemasolul. Kõik sellised toimingud vajavad planeerimist, kokkuleppimist ja vahetut suhtlemist abivajajaga
Majandusaasta aruanded:
Juhatuse liikmed
Gabriel Vodolaztšenko, Ergo Pank
Koostööpartnerid ja toetajad:
