Gabrieli Loomade Elu MTÜ
Minu nimi on Gabriel Vodolaztšenko (28). Raplamaal Vana-Vigalas asub minu loodud kasside turvakodu, Gabrieli Loomade Elu MTÜ, kus saavad hoolt hüljatud kassid. Siin saavad nad taastuda, õppida inimest usaldama ja oodata päris oma kodu. Mõne jaoks saab turvakodust kodu kogu ülejäänud eluks.
Alustasin loomade aitamist 13-aastaselt. Toona ei osanud ma ette kujutada, et sellest kujuneb minu igapäevane töö ja kogu elu keskpunkt. Nägin abivajavat looma ning tahtsin midagi tema heaks teha. Sellest kasvas aastate jooksul vastutus üha rohkemate kasside eest ja lõpuks turvakodu, mille igapäevaelu korraldan tänaseni ise. Loomade aitamise algusaastatel oli mulle suureks toeks isa. Koos temaga ehitasime puure ja käisime abivajavaid loomi ära toomas. Pärast isa lahkumist jätkasin meie alustatud tööd. Need ühised tegemised on mulle siiani kallid ning on osa turvakodu loost.
Elu haprust olen kogenud ka ise. Olen kahel korral olnud surmasuus – sündides ja hiljem lapsena raskes õnnetuses. Täiskasvanuna olen pidanud tegelema ka südame ja vererõhuga seotud tervisemuredega. Need kogemused on õpetanud mind elu väärtustama ning mõistma, kui oluline on õigel ajal saadud abi. Samuti õpin hoidma enda tervist ja arvestama oma jõuvarudega, sest soovin olla oma hoolealuste jaoks olemas veel palju aastaid. Loomade aitamine annab minu elule tähenduse ning nendega jagatud lähedus ja väikesed edusammud annavad mulle endalegi palju tuge.
Minu jaoks on iga siia jõudnud kass omaette isiksus. Õpin tundma tema harjumusi, lemmikpaiku ja seda, kuidas ta oma soove väljendab. Tean, kes ootab hommikul esimesena pai, kes eelistab rahulikult eemalt jälgida ja kelle usalduse võitmiseks tuleb anda rohkem aega. Igapäevane koosolemine aitab märgata ka väikeseid muutusi nende enesetundes ja käitumises.
Turvakodu argipäev tähendab söötmist, koristamist, ravimite andmist, loomaarstivisiite ja koduotsijatega suhtlemist. Vajaduse korral tuleb hoolitseda kassipoegade eest ka öösiti või jälgida haiget kassi ajal, mil ülejäänud maja juba magab. Selle töö juurde kuuluvad rõõm ja lähedus, aga ka väsimus, mure raviarvete pärast ning rasked hüvastijätud.
Jõudu annavad hetked, mil näen oma töö tulemust: kui haige kass hakkab taas isuga sööma, varem inimese eest peitu pugenud kass tuleb esimest korda ise pai küsima või kui saan uuest kodust pildi, millel minu endine hoolealune magab rahulolevalt oma inimese kõrval. Nende hetkede taga on sageli kuudepikkune ravi, kannatlikkus ja paljude inimeste abi.
Minu kindel põhimõte on, et ühtegi tervet ega ravitavat looma ei hukata. Koostöös loomaarstidega otsin võimalusi aidata ka neid kasse, kelle ravi on keeruline või pikaajaline. Ravi ja hoolduse puhul on esikohal looma heaolu ning võimalus elada hea elukvaliteediga.
Eriline koht minu südames on eakatel, krooniliselt haigetel ja erivajadustega kassidel. Kui turvakodu jääb nende püsivaks koduks, tahan pakkuda neile tuttavat keskkonda, vajalikku ravi ja lähedust. Ka vanal või haigel kassil peab olema võimalus tunda end turvaliselt ja hoituna.
Kodu otsides lähtun iga kassi iseloomust ja vajadustest. Võtan aega, et tulevase perega suhelda ning koos läbi mõelda, kas kass ja kodu omavahel sobivad. Minu vastutus ja huvi tema käekäigu vastu jätkuvad ka pärast loovutamist. Uutest kodudest saabuvad uudised on mulle väga olulised ning olen perele vajaduse korral nõuga toeks.
Kuigi hoolitsen kasside eest igapäevaselt üksinda, on turvakodu püsimise taga paljud inimesed. Annetajad, transpordiabilised, loomaarstid, koostööpartnerid ja kassidele kodu pakkuvad pered aitavad mul seda tööd jätkata. Olen tänulik iga annetuse, abikäe ja julgustava sõna eest. Tänu sellele toetusele saavad kassid ravi, täis kõhu ja võimaluse uueks alguseks.
Kassid on suur osa minu igapäevaelust ja minu perest. Olen nende kõrval nii taastumise, usalduse tekkimise kui ka vananemise ajal. Soovin, et iga minu hoole alla jõudnud kass saaks kogeda turvalisust, hoolimist ja tunnet, et ta kuulub kuhugi.
Selleks ma Gabrieli Loomade Elu MTÜ turvakodu lõingi – et abivajaval kassil oleks koht, kus alustada uuesti.
Turvakodu külastuskord
Turvakodu ei ole loomaaed. Soovin, et turvakoju tullakse kindla eesmärgiga – kas endale looma valima, kadunud lemmikut otsima või sooviga turvakodu tegevust toetada. Turvakodul on spetsiifilised turvariskid ning peame meeles pidama, et eelkõige on see elu hammasrataste vahele sattunud kasside ajutine kodu, mitte kiisude näitamise koht.
Külastajatele kehtivad piirangud, et tagada nii inimeste kui ka loomade ohutus.
- Turvakodus lähtun ennekõike kasside heaolust.
- Palun külastajal mitte käratseda, joosta ega teha äkilisi liigutusi. Turvakodu on kasside kodu ja neil on õigus rahule.
- Palun külastajal järgida minu korraldusi – see on vajalik kõigi turvalisuse huvides.
- Kaasatoodud toit tuleb mulle ette näidata. Osa kasse võib olla eridieedil ja kõik tooted ei pruugi neile sobida.
- Puuride ja bokside uste avamine on keelatud. Kui uksel on sisenemist keelav silt, on see seal põhjusega (ruumis võivad viibida haiged või erivajadustega kassid). Nendesse ruumidesse sisenemine on keelatud.
- Turvakodul on õigus keelduda territooriumile lubamast alkoholi- või narkojoobes või alkoholi jääknähtudega isikuid. Joobetunnustega isikutele kasse ei tagastata ega loovutata adopteerimiseks.
Abivajavad kassid
Kuna minu hoole all on väga palju erinevaid kiisusid – nii terveid kui ka erinevate tervisemuredega -, siis on väga oluline nende paigutamine eri ruumidesse. Terved kassid saavad elada kassitoas, kus ma neid ikka pidevalt jälgin. Haiged ja ravi vajavad loomad tuleb aga tervetest eraldada, nakkusohtlikud veel eraldi karantiini. Selle tõttu on väga oluline uute loomade võtmise planeerimine. Ma ei saa õuest tulnud looma kohe tervetega kokku lasta. Võtta saan vaid vabade kohtade olemasolul. Kõik sellised toimingud vajavad planeerimist, kokkuleppimist ja vahetut suhtlemist abivajajaga
Majandusaasta aruanded:
Juhatuse liikmed
Gabriel Vodolaztšenko, Ergo Pank
Koostööpartnerid ja toetajad:
