Tindu

Kui tuleb halbu uudiseid, siis ikka mitu korraga 😞 Hooleluseid on mul palju, nii et mõned paratamatult lahkuvad vahel…

Hiljuti läks üle vikerkaaresilla kaks minu turvakodu kassikest: Siimu ja Tindu.

Kõige rohkem on mu süda murdunud Tindu pärast, kuna see juhtus nii ootamatult: toimetasin teises toas kassidega, kui järsku kuulsin, et keegi karjub ja püüab oksendada. Jooksin kohe kohale, kuid Tindu keel oli juba sinine ja midagi polnud teha. Jääb üle vaid oletada, et lämbumine, probleemid südamega, tromb…
Tindu elas minu juures 5 aastat ja oli kõigi lemmik. Puges külalistele sülle, nurus pai – ta oli tõeline väike päikesekiir igas hallis argipäevas. Ja viie aastaga saab kass ju sama armsaks kui oma loom. Kassitoas on väga-väga tühi Tindu-kujuline auk 😞
Tindu leiti kassipojana Paldiski tänavatelt ning kahjuks pidi ta hilisemas elus veel mitu hülgamist üle elama. Päris lõplikku oma kodu see imeline kassike ei leidnudki.

Teine, keda enam pole, on Siimu. 2015. aastal sündinud Siimu kaotas oma perenaise, elas mitu kuud külmas keldris ja oli turvakoju sattudes tõeliselt pahur ja stressis. Ajapikku koorus aga temastki välja armas ja hell nurrumootor. Selle aasta märtsis tekkis Siimul ravile allumatu nohu, mis läks vaid hullemaks ja kass hakkas ka alla võtma. Nii saime uuringutel teada, et tal on kasvaja, lümfoom. 28. mail hakkas tal väga halb ning tuli loomakesel rahus minna lasta. Muidugi on ka Siimu pärast meeletult kurb, aga tema puhul olin ma saanud vähemalt natukene vaimselt valmistuda – teadsin, et varem või hiljem see hetk tuleb.

Pikad paid pilvepiirile kaasa kallitele Tindule ja Siimule… järjekordsed süütud hinged, kes ei jaksanud oma kodu ära oodata.

Kodu otsib Tindu – 2015. aastal sündinud kassipoiss, kes on oma elus pidanud üle elama juba liiga palju hülgamisi. Miks on ta nimi just Tindu, seda on muidugi näostki näha – nagu oleks keegi talle nina peale tindipoti ümber ajanud!
Tindu leiti Paldiski tänavatelt tegelikult juba väikese kassipojana. Talle leiti esmaspilgul hea kodu, kuid arusaamatutel põhjustel hülgas see kodu ta paari aasta pärast ja loom sattus taas tänavale. Ka tookord leiti talle uus hoolitseja, kes aga taaskord alt vedas. Kassike leiti selle aasta jaanuaris uuesti tänavalt, seekord juba väga halvas seisus – haavades, haige ja nälginuna. Ka tema usaldus inimeste vastu oli korraliku hoobi saanud.
Minu juurde jõudes oli Tinduke surmani hirmunud – ta lausa värises, kui ta sülle võtsin. Aja jooksul on ta mind küll tasapisi usaldama hakanud ja lubab pai teha, ent uus kodu peab arvestama, et kiisul kulub harjumiseks kindlasti veel aega. Elu kassitoas on näidanud, et Tindule sobib kodu, kus ei ole teisi kasse – kipub domineerima ja neid kiusama. Kui väike tindiplekk Tindu sulle huvi pakub, siis palun kirjuta kodu@gabrieliloomadeelu.eu ja räägime lähemalt! Tindu ootab!