Sitra

Vaid kaks päeva pärast seda, kui teatasin oma tillukestest uutest hoolealustest, lutipoegadest Setist ja Sitrast, pean välja ütlema südantlõhestava uudise – pisikest kassitüdrukut Sitrat ei ole enam 🙁 Läksin neid toitma nagu tavaliselt ja avastasin eest tillukese külma ja kange keha.
Alati mõtlen end halliks, mida võisin valesti teha ja kuidas oleks seda surma saanud ära hoida, kuid fakt on see, et need mõnenädalased elud lihtsalt on nii haprad. Kunagi ei tasu enneaegu rõõmustada nii väikeste kassipoegade pääsemise üle.
Tal võis olla silmale nähtamatu kaasasündinud terviserike või midagi muud – seda ei saa kunagi teada.
Armas Sitra oli oma vennast väiksem ja rahulikum, pisike usaldav tegelane, kes kogu aeg ainult nurrus. Hinges on selle kaotuse pärast suur auk 🙁