Prisilla

Prisilla on pärit Märjamaalt Sipast. 2019. aasta novembris ilmus ta koos oma väikese pojaga ühe kohaliku pere hoovi, vaatas uudishimulikult aknast sisse ega lahkunudki enam. Kiisudele hakati süüa pakkuma ja peagi otsiti neile abi. Kui mul vabanes koht, võtsin nad enda hoolde. Paraku osutus Prisilla emadus väga lühikeseks – tema ainukesel armsal pojakesel avastati raske haigus ning teda ei õnnestunud päästa. Prisilla jäi üksi ja oli alguses väga tige ning hirmunud: susises, lõi käpaga ja ei lubanud endale ligi. See oli tema viis end kaitsta. Aeg, kannatlikkus ja hool on teinud oma töö. Täna on Prisilla hoopis teistsugune kass – tigedusest pole enam jälgegi. Ta naudib paisid, tuleb vahel isegi jalgade vastu hõõruma ning otsib vaikselt inimese lähedust. Ta on endiselt uje ega küsi ise veel julgelt tähelepanu, kuid usaldus on olemas. Kahjuks on Prisilla tervis toonud meie teele raske pöörde. Tal on diagnoositud adenokartsinoom – halvaloomuline kasvaja. Selle tõttu ei otsi Prisilla enam oma päriskodu. Ta jääb turvakodu püsielanikuks – hoituks, armastatuks ja turvalisse paika seniks, kuni talle päevi on antud.