Nelson ja Bonzo

Vahel tuleb turvakodus ka kurvema maiguga sündmusi ette – näiteks selliseid, et koju läinud kass jääb oma kodust taas ilma ja satub tagasi minu juurde.
Nii juhtus kahjuks ka Nelsoniga. Ta on nooruke, 2-aastane kassipoiss, kes leidis endale kodu 2019. aasta veebruaris. Kõik oli hästi, kodust tuli alati positiivseid uudiseid… Selle aasta oktoobris helistas Nelsoni perenaine mulle aga väga kurva häälega ja sain kohe aru, et midagi on juhtunud: naisel oli tekkinud väga suur tervisemure ning polnud mingit võimalust, et Nelson ja tema sõber Bonzo, kes selles kodus juba eelnevalt elanud oli, oleksid saanud sinna edasi jääda. Perenaine oli lohutamatu, et peab kallitest loomadest loobuma, kuid on tõesti olukordi, kui lihtsalt ei saagi enam midagi muud teha. Mõistan täielikut!
Minu juurest koju läinud kassidel on ALATI siin koht olemas. Kui midagi juhtub ja nende kodu ära kaob, võtan nad tingimusteta tagasi enda hoolde. Nii on kirjas ka loovutuslepingus.
Lisaks Nelsonile on alates novembrist minu juures uut kodu ootamas ka tema lahutamatu sõber Bonzo – nimi on natuke eksitav, sest tegelikult on Bonzo hoopis emane kiisu.
Nüüd on minu suur unistus, et Nelson ja Bonzo koos koju saaksid: nad hoiavad kokku nagu sukk ja saabas. Niigi kaotasid nad ju kodu ja perenaise, oleks ääretult kurb, kui nad peaksid ka üksteist kaotama.
Kiisud on käinud kliinikus tervisekontrollis ja tunnistatud täiesti terveteks. Kui tunned nende vastu huvi, kirjuta mulle kodu@gabrieliloomadeelu.eu!