Mitšo

Mitšo saabus turvakoju Vana-Nurtu külast, kus ta ühele võõrale õuele ennast üsna peremehelikult sisse seadis, pere kassi kimbutas ja inimestega oma tegemistest pikalt laialt arutas. Turvakoju saabus ta nagu tõeline staar, oodates tähelepanu ja silitusi. Tagasihoidlikkusega pole Mitšol just kuigi palju pistmist. Ta on seltskondlik kassihärra, kes tahab kõigest osa saada ja inimestega suhelda. Hoiukodus tuli Mitšol mõneks ajaks puuri kolida, kuni kliinikus vajalikud protseduurid tehtud saavad, kuid selline pisiasi tema plaanidega kokku ei käinud. Igal ööl oli ta puuriukse lahti koukinud ja mõnules hommikul hoopis aknalaual. Tuppa sisenedes vaatas ta mulle otsa, justkui tahaks öelda: „Aa, tore, leidsid ka aega läbi astuda. Tere hommikust sullegi!“ Kodu me Mitšole otsima aga hakata ei jõudnudki. Üks pere tuli turvakodusse endale kassi vaatama ja valima ning nende kohtumine Mitšoga kujunes väga kiiresti eriliseks. Kakluses viga saanud kõrvaga šarmantne kassihärra vallutas möödaminnes ka nende südamed ning peagi oli selge, et just Mitšo läheb nendega koju. Tema puhul võikski öelda, et kodu leidis Mitšo, mitte Mitšo ei leidnud kodu. ❤️