Milo

Milo jõudis turvakoju Suurkülas elava pere kuurist. Kui kassipoiss oli rännuväsimuse välja puhanud ja koleda pulstis kasuka sileda vastu välja vahetanud, oli aeg hakata uut kodu otsima. Enne aga kui ma sain jutu kirjutamisega alustada, juhtus hoopis isevärki lugu. Turvakodu külastanud perekonnale hakkas Milo väga meeldima ja tegelikult meeldisid nemad Milole ka. Nii saigi kokku lepitud, et pere hakkab kodus uue pereliikme jaoks ettevalmistusi tegema ning tuleb siis talle järele. Nõnda ei hakanudki ma enam koduotsimise lugu eraldi tegema, vaid ühendasin kaks üheks – Milo otsis kodu ja Milo läks koju. Jah, armas kassipoiss Milo ronis ilma pikema jututa transpordipuuri, mille pere talle kaasa oli toonud, sest nii oli kokku lepitud. Ja kokkulepetest tuleb ju kinni pidada, kas pole nii?