Magoo

2024. aasta novembri alguses helises telefon. Teisel pool toru murelik hääl – Kasti külas on üks kass, kelle mõlemad silmad on kahjustatud, aga uitab ikka veel õues. Aasta varem oli keegi üritanud teda aidata, kui veel vaid üks silm haige oli. Kahjuks ei õnnestunud teda siis kinni püüda ja aeg tegi oma töö. Nüüd olid haiged juba mõlemad silmad. Võtsin vastu otsuse aidata ja see, mis mind ees ootas, murdis mu südame. Magoo silmad olid täielikult kahjustatud, arvatavasti herpesviiruse tagajärjel. Üks silm tuli eemaldada kohe, teine ootab samasugust operatsiooni lähiajal. Midagi päästa pole enam võimalik. Ja kui miski lohutab, siis see, et enam ei pea ta pimedana külmas ja üksilduses elama. Magoo ei ole lihtsalt ellujääja, ta on elurõõmust pakatav väike päikesekiir. Nime sai ta armsa multikategelase järgi ja ausalt, see sobib nagu valatult! Magoo on hell ja sõbralik noor kassipoiss. Ta otsib ise kontakti, tuleb sülle, surub end kaissu ja keerab end rõõmsalt selili, justkui öeldes: “Vaata, elu on täitsa ilus!” Ta saab pimedana suurepäraselt hakkama – müttab rõõmsalt kassitoas ringi, jagab armastust igaühele, kes turvakodus külas käivad. Kõik, kes temaga kohtuvad, armuvad temasse esimesest silmapilgust. Või õigemini – esimesest nurrust. Magoo elab kassitoas koos teiste päästetud kiisudega. Ja ta ei jää kellelegi alla – ei mängus, ei pai küsimises, ei kohalolekus. Ta liigub, ta naudib, ta elab. Täiega! Ta ei põrku vastu asju. Ta teab täpselt, kus on tema kauss, kus tema pesa, kus see inimene, kelle süli on parasjagu vaba. Tal ei ole silmi. Aga ta näeb rohkem kui keegi teine. Ta näeb sinu häält. Ta näeb sinu hinge. Ja ta ootab sind. Ta vajab inimest, kes ei pelga erilisust. Magoo ootab kodupakkumisi turvakodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu.