Madis

Ühel külmal talvekuul ilmus minu turvakodu maja juurde kassipoiss Madis. Paljud ehk mäletavad seda lugu. Kükitas nukralt lumel ja ei suutnud otsustada, kas kolida sisse või jääda välja. Madis oli algselt üsna tujukas ja ei soovinud väga suhelda, nii et ma ei saanud teda korralikult üle vaadata ja jätsin ta rahunema. Suur oli minu ehmatus, kui ühel hetkel avastasin, et kogu ta elamine on verd täis. Esimese hooga ei saanud arugi, kust nii palju verd tulnud on, kuid lõpuks avastasin vasaku kõrva tagant suure haava. Ilmselt oli karvade all küpsemas üks korralik mädapaise, mis esmalt märkamata jäi ja mis siis lõpuks lahti läks. Kliinikus puhastati haav ja õmmeldi korralikult kinni ning nüüd on kõik kenasti paranenud.
Karantiiniaeg Madisele väga ei istunud, polegi nii solvunud ilmega looma kaua näinud. Tundus, et tema sees võitlesid hea ja halb kiisu ning Madis, vaeseke, oli segaduses. Esmalt tervitas ta mind süljepritsmete ja käpalöögiga, kuid süles istus nagu kukupai ning nautis iga sügamist ja paitust.
Praegu on Madis kassitoas teiste seltsis, kuid ega ta sealgi pole veel otsusele jõudnud, kuidas olla või mitte olla. Mina usun, et headus võidab alati ning selle segaduse taga on hetkeline ebakindlus. Võib-olla oled just sina see Madise oma inimene, kes aitab tal lõpliku otsuseni jõuda ja ebakindlusest vabaneda. Kui Madise lugu sinu südame kiiremini põksuma pani ja oled valmis avama talle oma koduukse, siis tule kassipoisiga tutvuma. Eelnevalt aga palun saada kiri hoiukodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu.