Maanu

Maanu jõudis turvakoju väsinuna ja väga õnnetuna, silmakesed paistes ja paksu mäda täis. Varasemad kogemused andsid mulle aga kindluse, et ka sellest olukorrast on võimalik välja tulla. Maanu sai ravi, soojust ja rahu. Ning mina sain ühe väikese elu, kes hakkas vaikselt nurruma ja silmi avama – mitte ainult ravile, vaid ka usaldusele. Tänaseks on see kõik aga vaid mälestus. Maanu on terveks ravitud ning need silmad, mis kunagi vaevu avanesid, säravad nüüd nii, nagu ainult tõeliselt hoitud kassipoja silmad suudavad. Maanu on erakordselt hell – ta ronib sülle, otsib paisid ja inimese lähedust ning nurr tuleb kiiresti ja jääb kauaks kestma. Ta on kass, kes tahab olla päris kaaslane, mitte lihtsalt toas ringi kõndiv kass. Hoiukodus jagab Maanu oma päevi kassipoeg Hunduga. Need kaks on lahutamatud – koos magatakse, koos mängitakse ja koos tehakse ka pättusi, nagu ikka selles eas kassipojad. Nende omavaheline side on tugev ja turvaline ning koos tunnevad nad end hoituna. Nüüd on Maanu valmis kolima päris oma koju. Koju, kus on aega, hellust ja rõõmu igast nurrust ning sülle ronimisest. Muidugi oleks tema suurim soov leida kodu koos oma parima sõbra Hunduga – sest koos on julgem ja turvalisem. Kui tunned, et Maanu võiks olla just see kiisu, kellega oma kodu ja südant jagada – üksi või koos tema parima sõbra Hunduga –, siis kirjuta palun hoiukodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu.