Lorenzo

Lorenzo oli Rakke kohalik tänavakass, aga tänav pole siiski kassi koht – kiisu tervis muutus aasta-aastalt halvemaks, kasukas hõredamaks, pilk silmades aina kurvemaks, lootusetumaks… Selle aasta aprilliks nägi Lorenzo juba välja nagu täielik zombi: apaatne, paistes, kärnas, osaliselt karvutu, puuke täis, läbimärg ja kõrvades paksult lestasodi. Seda pilti nähes võttis üks kohalik inimene eesmärgiks kiisu tänavalt ära aidata ning nii jõudiski see õnnetu kodutu lõpuks minu hoole alla.
Lorenzo tervisehädad on tänaseks seljatatud, parasiidid tõrjutud ja karvkate taastunud ning nüüd saab ta lõpuks raskest tänavaelust puhata ja täiel rinnal nautida seda, et tuba on alati puhas ja soe, inimene on tema jaoks alati olemas ja maitsev toit ei lõppe iialgi!
Iseloomult on Lorenzo tõeline kullatükk – algul oli ta küll ehmunud ja veidi pahane, kuid turvakodus oldud ajaga on temast välja koorunud imearmas rahuliku loomuga paikiisu, kellel ei saa hellusest kunagi küllalt. Lorenzo on kindlasti olnud kellegi kodukass, kes on kas kaotsi läinud või hüljatud ja mitmeks aastaks tänavale elama jäänud. Lorenzo jääb  minu turvakoju elama kuni tema elupäevade lõpuni. Ta vajab pidevat hoolt ja meditsiinilist abi, mida ma olen valmis talle pakkuma, et tagada tema heaolu ja mugavus tema ülejäänud eluajaks.