Kevin

Kevini leidsid Kehtna lapsed kooli tagant metsast. Kuidas küll üks pisike kassilaps üksinda metsa võis sattuda? Kas ta oligi üksi või naeratas õnn vaid talle, sest kedagi teist ei leitud? Kui kaua ta seal võis juba olla? Mis toimub inimese peas, kes ta sinna jättis? Küsimusi on palju, vastuseid mitte ühtegi.
Kevinil vedas, et ta leiti. On ilmselge, et kassipoeg ei ole sündinud tänaval ja kokkupuude inimesega on olnud. Millist hirmu pidi see vaene hing seal üksinda olles tundma, kui turvakoju jõudes ei suutnud ta minutit ka üksi olla. Tema hale nutt kestis mitu ööd ja päeva, ainult süles tundis ta ennast hästi ja rahulikult. Nõnda me, siis veetsime koos tunde, kuniks Kevin hakkas ennast paremini tundma.
Kevinist on saanud rõõmsameelne kassilaps, kes armastab ringi tuuseldada ja kassitempe teha. Ta armastab jätkuvalt olla inimese lähedal, põristada oma nurrumootorit paide saatel, kuid ei satu enam paanikasse kui inimene läheduses ei viibi.
Kevin käis kliinikus ülevaatusel ja tunnistati terveks, talle on tehtud kõik vajalikud protseduurid ning võib oma tempude ja vempudega juba kasvõi homme päev uude koju minna. Et Keviniga tutvuda, tuleks saata esmalt kiri meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu.