Kee

Kui kassitüdruk Kee turvakoju toodi, olid ta silmad hirmust suured nagu tõllarattad. Umbes paar nädalat sain tunda valusaid käpalööke ja hirmuäratavat sisinat-susinat, kui ma ta pesa kohendasin ja toitu ette panin. Õnneks hakkas hirm tasapisi taanduma, ühtäkki ei olnud kõrvad enam nii ludus ja ka silmadesse hakkas hoopis teine pilk ilmuma, sealt paistis uudishimu. Sain hakata talle vaikselt paisid tegema ja lõpuks ka pleediga sülle võtta. Tänaseks olemegi jõudnud sinnamaani, et kassiplikale süles väga meeldib ning ta laseb ennast siit sealt silitada. Eriti aga meeldib lõua alt sügamine, siis hakkab suur nurr-nurr kohe pihta. Kahjuks ei ole Kee veel võõraste inimestega nii julge, pigem hoiab neist eemale. Mängimine on tal ka pigem rahulik – natuke veeretab palli, natuke püüab suletutti kätte saada, aga hasarti see temas veel ei tekita. Kõige rohkem meeldib talle mänguasi, millel on traadi otsas liblikas ja seda pöörlemist ning keerlemist ta põnevusega siis jälgib. Kee tahaks minna koju, kus elutempo ei oleks väga kiire. Kus ollakse valmis andma talle kohanemiseks aega ja küll siis kaovad need viimasedki hirmuriismed, mis tema sees veel peidus on. Kee`ga saab tulla turvakoju tutvuma! Huvilistel palun saata kiri hoiukodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu!