Hugo

Kord tuli hoiukodusse külla keegi naine, kes kiljatas mind nähes: “Heldeke, kui armas kass, lausa kuldsete smaragdsilmadega ja milline õrn-hallikas kasukas, on ikka ilus küll.” No ega mina sellest ilu asjandusest midagi ei tea, küll aga tean, milline on inimese hoolitsus, armastus ja kodusoojus. Ah, et kuidas ma kodusoojust tean, kuigi ma ei mäleta, kas mul on olnud oma kodu kunagi?! Tean siiski, sest mu praegune hoiukodu on täis kodusoojust ja armastust, kuid ma ei saa sinna igavesti jääda, sest mu OMA INIMENE ju kuskil igatseb mind ja tahab mind endale päriseks võtta. Hoiukodus, aga vabaneb siis minu koht ning houperemees saab päästa uusi õnnetuid tänavalt, kellel ka ilusad silmad ja ilus kasukas. Olgu, eks tunnistan siis kohe üles, et ma olen veel pisut tagasihoidlik, kuid südameke põksub ootusärevalt, kui paikäsi läheneb. Nii hea on saada paisid ja muidugi konservi, kiitusi ja kõike, mida ühel kodul pakkuda oleks. Juba unistan sellest, kuidas saan lesida OMA KODUS sohval ja muide, sohva ja padjad ei pea üldse sobima minu kaunite silmade värviga, vaid sobima pean hoopis oma uue INIMESEGA. Saan läbi teiste kiisudega, võib-olla ka koertega, kui sohva piisavalt suur on. Palun jagage minu kuulutust ja mina lähen asju pakkima. Küllap see oma kodusse reis nüüd tulemas on, sest facebook pidi olema imeväega meiesugustele nurruvatele koduotsijatele.