Gunilla

Täna tuletan teile meelde Gunillat. Ta on umbes 9-kuune kassipreili, kes leiti koos ema ja kahe õe-vennaga Tallinna kesklinnast. Gunilla ema läks teise hoiukoju ning pesakonnakaaslased leidsid endale kiirelt päriskodud, viimane preili tuli minu juurde sotsialiseeruma.
Sest jah, algselt oli tänaval sündinud Gunilla kohe väga-väga tige kassipoeg! Aina susises ja jagas mulle käpahoope. Muidugi olid tal kallal ka igasugu hädad: kõrvad olid paksult lesta täis ja teda kimbutas ka kalitsiviirus, mille tõttu pidime mitmeid kordi kliinikus käima.
Tänaseks on Gunilla terve ning ka suurel määral rahunenud. Olen teda teki sees sülle võtnud ja järjekindlalt inimesega harjutanud. Näen, et tema sees on peidus üks suur hellik, kes soovib väga süles olla, oma nurrumootorit põristada ja suletutiga mängida. Pisike hirm on tal siiski veel sees, nii et mõni susin ja käpahoop veel tuleb. Edusammud on siiski tohutult suured! Võib vaid ette kujutada, kui palju kiiremini läheks kõik veel siis, kui Gunilla oleks kodus oma inimese juures, keda ta ei peaks jagama mitmekümne teise kassiga.
Gunillal on tehtud kõik protseduurid: ta on korduvalt saanud parasiiditõrjet, ta on vaktsineeritud, kiibistatud ja steriliseeritud.
Kassipreili ootab väga kodupakkumisi kannatlikelt inimestelt, kes oleks valmis talle kohanemiseks aega andma! Kui tekkis huvi, ootan kirja meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu!