Fluffi

Raplas Heina tänaval asub justkui üks salajane peatuspaik abivajajatele kassidele. See on koht, kuhu nad ilmuvad ikka ja jälle – justkui juhataks miski nähtamatu neid sinna lootuses, et keegi märkab, keegi hoolib ja keegi aitab. Seda on raske sõnadesse panna, aga kui ühest ja samast paigast jõuab turvakodusse aina uusi kasse, hakkad paratamatult tundma, et see ei ole enam lihtsalt juhus. See on nagu nähtamatu majakas, mis kutsub abivajajaid hingi.

​Juba sügisel, kui Cedric turvakoju saabus, oli aimata, et peagi ilmub välja veel üks hing. Alguses nähti teda vaid vilksamisi ja kaugelt – justkui ettevaatlikku varju, kes uuris ümbrust ja kadus siis taas. Ta liikus vaikselt, hoidis distantsi ja jäi silma vaid neile, kes oskasid märgata.

​Päevade möödudes muutus tema kohalolek üha julgemaks. Ta ilmus järjest sagedamini ja peatus kauem, kuni sai selgeks, et tegu pole juhusliku möödujaga. Ta tuli, et jääda ja süüa saada. Head inimesed hakkasid tema eest hoolt kandma – tehti pilte ja jagati neid sotsiaalmeedias, lootuses leida omanik. Oodati märki või sõnumit, kuid vastust ei tulnud. Keegi ei otsinud teda taga. Nii jäi ta taas üheks nimeta ja omanikuta kassiks.

​Suur õnn oli see, et ta jõudis turvakoju vahetult enne suurt tormi. Sel hetkel ei osanud veel keegi aimata, kui kiiresti ilm pöördub ja millise lumemölluga maa peagi silmitsi seisab. Fluffi pääses sooja just enne, kui lumi mattis kõik enda alla ja liikumine muutus raskeks isegi inimestele, rääkimata koduta loomadest.

​Tänaseks on Fluffi turvakodus avanenud ja näidanud oma tõelist, seni peidus olnud olemust. Ta on imeliselt mänguline plika, kes võib ennastunustavalt pallide ja hiirtega mängima jäädagi. Kui Fluffi kuskil krabinat kuuleb, on ta kohe jaol – mängulust on see, mis tema silmad särama paneb.

​Teiste kasside seltskond on Fluffi jaoks väga oluline. Ta on tõeline kaisukass – ja mitte ainult inimeste, vaid just oma liigikaaslaste jaoks. Talle meeldib teiste kassidega läbi saada ja ta poeb neile tihti lihtsalt kaissu, et tunda lähedust ja soojust.

​Inimestega on Fluffil oma rütm. Võõraid ta pelgab ja hoiab esialgu tarka distantsi, jälgides uusi tulijaid pigem eemalt. Kuid see ei tähenda, et ta poleks sülekass. Minuga on ta täiesti harjunud – ta lubab end sülle võtta, naudib paitusi ja usaldab mind täielikult. Fluffi vajab lihtsalt aega ja kannatlikkust, et uus inimene oma südamesse lubada.

​Fluffi sobib ideaalselt koju, kus on ees ootamas mõni teine sõbralik kass ja kus pererahvas mõistab, et usaldus on kingitus, mis ei sünni üleöö. Kui annad talle aega, saad endale maailma kõige pehmema ja tänulikuma kaaslase. Kui soovid Fluffile pakkuda turvalist kodusoojust, siis kirjuta turvakodu e-posti aadressile: kodu@gabrieliloomadeelu.eu.