Evita

Täna on mul jälle kurvad uudised – mu kallist hoolealust Evitat ei ole enam meie hulgas.

Evita saabus 2019. aastal ühel jaanuarikuisel päeval Vana-Vigalast minu hoole alla koos oma kolme väikese pojaga. Kuigi üks poegadest lahkus liiga vara, leidis teine poeg endale armastava kodu ning kolmas poeg Evert ootab endiselt oma päriskodu turvakodus. 

Evitakesel pole kunagi varem terviseprobleeme esinenud, aga 2022. aasta aprillikuus avastasin kassitoas toimetades, et pesad on natuke verised. Suure murega hakkasin kohe kõiki kasse üle vaatama ja avastasin, et Evital tuleb nibust verd ja nibud on väga kahtlase väljanägemisega. 

Kohe panin Evitale kliinikusse aja, ta käis ülevaatusel, võeti proovid ja saadeti Saksamaale Laboklini laborisse, kus selgus kurb diagnoos – pahaloomuline ja agresiivne piimanäärmete kartsinoom. Raviarst soovitas teha totaalse mastektoomia – kõikide piimanäärmete eemalduse. 

Evita käis regulaarselt kliinilikus kontrollis, sai tehtud veel kaks operatsiooni, aga kahjuks tuli kasvaja tagasi ja produtseerus aina uute metastaasidega. Evita sai toetavat ravi ja elas ja nautis iga sekundit, mis talle antud oli. Ta jagas mulle nii palju hetki, nii palju rõõmu ja nii palju armastust. Evita nurrumootor ei vaikinud kunagi, tema soe kassikaisu oli alati olemas. Ma ei unusta kunagi, kuidas Evita mulle sülle puges: selleks hetkeks oli kogu maailm justkui paigas.

Teisipäeval, 27.02 hakkas Evital kohutavalt halb. Ta hingas raskesti suu kaudu ja ninast tuli vedelikku. Kiiresti helistasin kohalikku kliinikusse, et Evitale teostataks eutanaasia. Siinkohal sooviksin südamest tänada oma naabreid – Ilonat ja Meelist, kes olid lahkesti nõus mind kliinikusse sõidutama. Mu süda murdus, kui nägin, kuidas Evita viimase süsti sai. Tema silmad vaatasid mind, täis usaldust ja lohutust, ning tundsin, kuidas pisarad voolasid mu põskedel. Olin tema kõrval kuni viimase hingetõmbeni, hoides teda oma käte vahel ja paitades viimast korda tema pehmet karvakest.

Kallis Evita, puhka rahus oma uues kodus, kus sa tunned vaid soojust ja armastust sind ümbritsemas. Sinu lahkumine jättis sügava igatsuse minu südamesse, kuid ma tean, et sa olid armastatud ja hoitud. Kuigi sa ei saanud kunagi tunda päris oma kodu soojust, teadsid sa alati, et ma armastasin sind siiralt ja sügavalt, nagu oleksid olnud mu päris oma kass. Ole hoitud seal kasside taevas, mu kallis Evita! 💔