Essi

Espresso ehk Essi on Macci õde ja temast veidi vaiksem – just selline, kes ei astu lärmakalt lavale, vaid jääb alguses varju ja vaatab, kuidas maailm tema ümber hingab. Ta jälgib, kuulab ja tunnetab. Alles siis, kui kõik tundub turvaline ja soe, teeb ta oma väikese sammu lähemale – nuusutab, uurib ja lubab end hellalt paitada. Kui Essi sülle võtta, hakkab ta üsna ruttu nurruma, justkui sosistades, et pai on tegelikult väga oodatud. Kui külalised saabuvad, kaob Essi tavaliselt esialgu diivani alla, sinna, kus on peidus vaikne kindlus. Aga kui külaline jääb kauemaks ja tuba täitub rahuliku jutu ja pehme naeruga, ilmub ka Essi tasakesi välja. Algul vaikselt, siis juba julgemate sammudega, kuni ühel hetkel on ta täiesti märkamatult seltskonnas – justkui oleks ta seal alati olnud. Kuigi Essi ei püüa kohe pilke ega võida südameid, jääb ta ometi meelde. Nii jäi ta silma ka külalisele. Ja nii sündis otsus: vend Macci ja õde Essi lähevad koos uude koju. Ning mitte ainult kahekesi – koos nendega läheb ka nende hea sõber ja mängukaaslane Nora, et koos edasi mängida, maailma avastada ja õhtuti üksteise kaisus magada. Sest mõned lood ongi mõeldud nii, et sõbrad jäävad kokku.