Emma

Kassimamma Emma valis oma laste turvaliseks kasvukohaks ühe vaikse koduhoovi. Pererahvale sai üsna pea selgeks, et kui midagi ette ei võta, saab varsti terve õu kasse täis. Nõnda püüti kogu seltskond kinni ning neile eraldati harjumiseks terve tuba. Emma oli üks tõeline tulehark, mitte lihtsalt umbusklik või pelglik, vaid metsik südame põhjani – ema, kes oli harjunud tänavatel oma poegi kaitsma ja inimestest eemale hoidma. Pererahvas käis kassidega iga päev suhtlemas – harjutasid neid inimese kohaloluga ja püüdsid usaldust võita. Kassipojad leebusid tasapisi ning kahele saigi hoiukodust päriskodu. Mamma koos kahe pojaga kolis aga turvakoju. Tänaseks on Emma veidi leebunud, ta ei susise, ei ründa ega ole enam nii agressiivne, kuid inimest ta endiselt ei usalda. Turvakodus veedabki ta oma päevi vaikselt kassiseltskonnas, jälgib elu eemalt, oma tempos, oma reeglite järgi. Emmast ei pruugi kunagi saada sülekassi, kuid ka tema vajab oma inimest. Ta vajab inimest, kes lubab tal lihtsalt olemas olla. Kodus võiks olla vähemalt üks sõbralik kass, kes aitaks Emmal inimesega koosolemist natuke mõistetavamaks muuta. Kui sa tunned, et su kodus on koht ka Emmale, siis palun kirjuta turvakodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu.