Dolores

Dolores, nagu mitmed minu praegused ja ka endised hoiulised, on pärit Paldiski kassikolooniast. Koloonia ei asu tegelikult Paldiski linnas, vaid sai nime temale lähima linna järgi. Samuti ei ole kõik kassid ühes kohas, vaid elavad hajutatult mitmetel õuealadel. Kui me alustasime, oli praktiliselt igas hoovis oma väike kolooniakolle, mille oleme aastatega suutnud enam-vähem kontrolli alla saada. Kahjuks ei õnnestunud meil kätte saada ühte emakiisut – Dolorese ja Electra ema -, kellest uus koloonia ühele hoovile tekkima hakkas. Eelmise aasta lõpus tõime ära nooremad koloonialiikmed ning hiljem ka ülejäänud.
Erinevalt oma õest Electrast oli Dolores hoiukoju jõudes rahulik ja kohati isegi veidi apaatne. Ta kaalus oma vanuse kohta ohtlikult vähe ja tõenäoliselt poleks ta pikka talve sedasi üle elada suutnud. Ettevaatlikult ja väikeste portsude haaval hakkasin teda toitma ning õnneks hakkas kaal kenasti tõusma ja Dolorese enesetunne paranes.
Täna askeldab ta suures kassitoas, kõige rohkem veedab ta aega oma poja Umberto ja õe Electra seltsis, kuid ka teiste kiisudega on suhted sõbralikud.
Inimese tegemistesse suhtub Dolores pisikese ettevaatusega, maiuse või konservi jagamise ajal tuleb ta küll ligi, kuid muudes oludes jälgib parema meelega olukorda kaugemalt. Siiski tundub mulle, et enam pole kaugel aeg, kus ebakindlus kaob ja ma saan seda kaunist kiisut juba ka paitada.
Kui aga Dolores pakub sulle huvi ja sa tahaksid olla ise esimene, kes kassiplikat silitada ja paitada saab, siis palun kirjuta meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu ja tule Dolorest vaatama.