Aurelia

Manni küla rahvale hakkas silma üks kummaline seltskond. Kassipere, kus kaks emast kassi kantseldasid kuut kassipoega. Mure pisikeste pärast pani külarahva tegutsema ning nii jõudis kogu seltskond lõpuks turvakoju. Üks neist kuuest oli kassitüdruk Aurelia. Manni küla vahel oli Aurelia juba inimestega kokku puutunud. Kohalikud lapsed käisid kassipoegadega mängimas, võtsid neid sülle ja tegid pai. Paistab, et see sülesolemise värk hakkas talle päris meeldima. Turvakodus ei hakanud ta enam ootama, millal keegi teda üles tõstab, vaid vudis ise kohale ja andis märku, et nüüd võiks üks mõnus pai- ja kaisuring alata. Kui aga mängutuur peale tuleb, pole Aurelia sugugi see kass, kes kõrvalt vaatama jääb. Siis kihutab temagi koos õdede-vendadega ringi ja mänguhiired saavad kõvasti vatti. Suurema osa oma senisest ajast on Aurelia harjunud ühe kindla inimesega ning võõrastega pole tal kuigi palju kokkupuuteid olnud. Seetõttu ei ole veel päris teada, kuidas ta uute inimestega kohtudes reageerib. Kliinikus käimine oli talle igatahes päris ehmatav ning seal andis ta mõista, et võõras olukord ja võõrad inimesed võivad temas esialgu päris palju hirmu tekitada. Samas ei ole Aurelia selline kass, kes pikalt hirmu sisse jääks. Talle tuleb lihtsalt anda võimalus rahulikult olukorraga harjuda ning küllap tuleb siis välja ka see kassitüdruk, kes ise inimese juurde pai ja seltsi otsima tuleb. Kui tahad Aureliale selleks võimaluse anda, oled väga oodatud talle külla tulema ja temaga mängima. Aureliaga kohtumiseks palun kirjuta turvakodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu ning lepime külastamiseks sobiva aja kokku.