Alissa

Kas mind mäletate? Olen hilissügisel Paldiski kolooniast päästetud Alissa, lumivalge nooruke kassineiu. Kui nüüd tähelepanelikult mu kõrvu vaatate, jään teile kindlasti meelde! Nimelt on ju mu kõrvaotsad nii kaunilt rullis, et paljud on küsinud, kas ma olen äkki mingi tõukass. Tegelikult on asi sellest kaugel – olen täiesti tavaline, maavillane, tõutu kassipreili, kuigi loomulikult väga ilus, seda ei saa isegi mina eitada!
Mu kõrvad on rullis sellepärast, et nad said külma ja tegelikult oli mul väga valus ja paha. Arstid kartsid isegi, et mu kõrvaotsad kukuvad küljest ära, aga ei kukkunud, jäidki selliseks.
Ja just koos selliste kõrvadega ma kodu otsingi. Tahan kaunistada sinu elamist, jääda su külalistele silma, et ka nemad saaksid küsida, mis tõugu ma olen, ja sina saaksid neile seletada, mis minuga tegelikult juhtus ja kuidas ma meeldisin sulle ikkagi nii väga, kuigi olen nii palju üle elanud ja sellepärast inimest ikka veel päriselt ei usalda. Alguses vehkisin ma käpaga ja susisesin ka, aga nüüd ma seda enam ammu ei tee. Nüüd hoopis hullan ja mängin ja tahan suhelda ja kannatan paid ilusti ära. Varsti, muide, plaanin ka nurruma hakata!
Natuke statistilist infot siis ka minu kohta: olen sündinud kevadel 2015, olen steriliseeritud, vaktsineeritud, kiibitud, mul on parasiidid tõrjutud, mul on olemas oma pass. Vajan kannatlikku kodu, kes mõistab, et mul läheb kohanemiseks aega ja kes ei anna alla, et mind lõplikult taltsutada.
Motivatsioonikirjad kodupakkumiseks võib saata meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu! Jään ootama!