TAGASI - Leidsin kodu

Aaron

05.10.2019
Liik: Kass
Sünniaeg: 05.08.2018
Sugu: Isane
Tehtud protseduurid: Kastreeritud, vaktsineeritud, kiibistatud, saanud sise- ja välisparasiiditõrje

Tere! Mulle pandi nimeks Aaron. Selline vahva nimi, kas pole? Mulle endale väga meeldib. Teistele pandi ka toredad nimed – Austin on mu vend, Ada ja Aisha on mu õed ning emmed said nimeks Annie ja Andra. Paned ikka tähele, et kõikidel algab nimi A-tähega? Just, me oleme A-rühm või A-Team, kuidas endale paremini sobib.
Me oleme tegelikult kõik Vigalast pärit, siitsamast hoiukodu lähedalt. Meil on kamba peale kaks emmet. Ma enam ei mäletagi täpselt kumb see minu päris emme on, vist oli Andra, aga see polegi enam nii tähtis. Oluline on hoopis see, et nad mõlemad hoolitsesid meie eest hästi.
Alguses me olime peidus, seal me tudusime ja kasvasime emmede kaisus, aga kui me suuremaks saime, siis me hakkasime juba ringi tatsama. See oli nii vahva – peenarde vahel joosta ja mängida ja mürada. Emmed õpetasid meile ka seda, et kui aiamaale tulevad inimesed, siis peab kohe peitu jooksma ja kui keegi su kätte saab, siis peab hästi kõvasti karjuma ja hammustama, siis nad lasevad su lahti.
Aga need inimesed hakkasid seal aiamaal juba päris tihti käima ja lõpuks nad püüdsid meid kinni ning viisid Gabrieli juurde hoiukoju.
No vot, aga mul oli väga hästi meeles emmede õpetus ja nii kui Gabriel mind sülle võttis, hakkasin ma hästi kõvasti karjuma ja proovisin teda hammustada ka näpust, aga ta ainult naeris selle peale. Lõpuks ma hakkasin ise ka mõtlema, et mida ma siis karjun, sest tegelikult oli ju kõik hästi. Meil oli soe pesa ja väga hea toit ja me saime edasi mürada ja mängida. Isegi paisid saime iga päev, mis on väga mõnus, nii et ma lõpetasin selle kisamise ära. Mõned korrad saime autoga ka sõita, käisime kliinikus ülevaatusel ja protseduuridel. Viimati öeldi, et nüüd on kõik vajalik tehtud ja ma võin hakata omale kodu otsima.
Siin ma siis nüüd olen ja otsingi omale toredat kodu. Muidugi ma olen natuke mures uude kohta minemise pärast, aga ma luban, et karjuma ja hammustama ma enam ei hakka. Mul on vaid pisut aega vaja harjumiseks ja uute inimestega tutvumiseks.
Lühidalt aga, kui sa otsid omale sellist ilusat must-valget roosa ninaotsaga noort kassipoissi nagu mina, siis saada palun kiri hoiukodu meiliaadressile kodu@gabrieliloomadeelu.eu ja tule mind vaatama!

Tekkis huvi? Täida ankeet ja paku kodu!