Paldiski kolooniast pärit Gibsoni ja Alejandro kodu-uudised!
Aeg on lennanud linnutiivul ning täpselt aasta on möödunud sellest päevast, mil adopteerisin su armsast turvakodust kaks kiisut – Gibsoni ja Alejandro. Mõtlesin, et teen väikese tagasivaate sellele imetoredale aastale. Kuidas kiisud oma päriskodus kohanesid, mida on nad vahepealse ajaga teinud ning millisteks arenenud.
Sõit turvakodust Tartusse oma päriskoju oli 22. augustil 2021 pikk. Kiisud pidasid aga terve pika sõidu vastu ning terve sõidu vältel ei kostunud tagapingist kahest puurist mitte ainsatki häält. Ilmselt olid hirm ja segadus kiisudel nii suured. Koju jõudes avasin puuriuksed kuid otseloomulikult sealt kumbki välja tulla ei julgenud. Alejandro kasutas mingil hetkel võimalust ning leidis endale turvalise peidupaiga elutoa sektsioonkapi taga. Sinna puges õige pea ka Gibson. Koos ju ikka julgem. Selline kapi taga pesitsemine kestis kõigest paar päeva. Öösiti kui kogu elamine vaikseks jäi, tuldi kahekesi kapi tagant välja ning uudistati suure huviga uus kodu üle.
Kahe-kolme nädalaga olid kiisud ennast juba uues kodus mugavamalt tundma hakanud ning oma inimese läheduses polnudki enam nii jube olla. See tähendas seda, et oli võimalik alustada mängimisega. Niimodi mitmeid õhtuid järjest suletutiga mängides, kasvatasin nende usaldust minu vastu ning paralleelselt mängimisega, proovisin algust teha ka paidega, mis olid aga mõlema kiisu jaoks tookord veel väga ootamatud ning hirmutavad. Paidega sai järgemööda harjutatud ka söömise ajal. Gibson harjus paidega üsna kiiresti ära kuid Alejandro ennast nii kergelt harjutada ei lasnud. Inimese kätt enda väikese pea peal tundes hüppas ta eemale veel üpris kaua. Täielikult harjus Alejandro paitamisega ära alles 4 kuu möödudes.
Kuna kiisude päriskodu on üpris suur ning tegevust jagub siin palju, hakati üheskoos mõningase harjumise ja sisse elamise järel erinevaid pahandusi korda saatma ning katsetama mida tohib teha ja mida mitte. Tihtilugu oli töölt tulles jälle mõni lillepott ümber aetud ning tuba mulda täis, tapeeti siit sealt kraabitud, külmkapimagneteid maha kistud ning korteri erinevatesse otstesse veetud jne. Ka jõuludeks üles pandud ning kiisudele seni veel tundmatu kuusepuu sai oma osa. Kahe peale püstitati kuuseehete lõhkumise senine rekord – 4. Mine tea, ehk on vigurväntadel plaanis sel aastal see rekord üle teha. 🙂 Elame näeme! Ajapikku hakkasid aga pahandused vähenema ning peale 1 aastat oma päriskodus, on need pea olematud. Kui miskit ka korda saadetakse, on selle autoriks üldjuhul Alejandro, hüüdnimega Allu. Tema on mul see väike pätt. 🙂
2022. aasta oma kodus hakkas kiisudele uue loomaarsti esimese külastusega. Tehti taas ära kohustuslikud vaktsiinid ning kontrolliti ka muid asju. Poisid terved – kõik tip top! Järk järgult hakkasin ka nende toidulauda ümber kujundama. Nüüdseks on poisid täielikult toortoidu peal. Aeg ajalt saavad mekkida ka mahebroileri lihasmagu. Kõik see on hästi mõjunud ka kiisude välimusele. Karv on läikiv ja siidine ning ka kaalus on mõlemad juurde võtnud võrreldes turvakodus elatud ajaga.
Mõlemad poisid on teinud selle aastaga oma kodus läbi meeletu arengu. Praegu turvakodu iseloomustusi lugedes, ei ütleks üldse, et need on need samad kiisud. Eriti imetlen ma Alejandro muutumist. Turvakodust saabudes oli tegu väga pahura, sõjaka ja protestiva kiisuga. Käpp käis inimese pihta kiirelt ning härra andis ka sisina ja susina saatel märku mis ta inimesest arvab. Nüüd aasta hiljem on see sõjakus ajalukku kadunud. Alejandrost on saanud kiisu, kes naudib tohutult inimese lähedust, süles olemist, paitamist, kammimist ning kellel on tõeliselt vali nurrmootor. Gibson on oma turvakodu iseloomustusele tuginedes jäänud üsna samasuguseks kiisuks. Malbeks ning rahulikuks. Ka Gibson armastab väga inimese lähedust, paitamist ning kammimist. Üsna tihti leian ta lihtsalt kuskilt kõht taeva poole vedelemas ning elu nautimas 🙂 Kuna mõlemad poisid jagasid turvakodus elades ühte suurt puuri, on see ühtehoidmine ja teineteise eest hoolitsemine säilinud tänase päevani. Magatakse teineteise kaisus, mängitakse koos, nauditakse praeguseid kuumi suvepäevi rõdul jne. Viimasel ajal ei ole Gibson pidanud enam ka iseenda pesemise peale energiat kulutama. Alejandro on hakanud seda tema eest tegema. Kõike seda on lihtsalt meeletult südantsoojendav vaadata! Vahest peetakse kahekesi maha ka sõbralikke maadlusmatše. Gibson on nendes senimaani alati võitjaks jäänud. 🙂
Kokkuvõttes võttis kohanemine ja harjumine oma kodus Gibsonil aega 3 kuud ning Alejandrol 4 kuud. Kõrvalt vaadates oli märgata, et Alejandro sai kohanemise käigus Gibsonilt julgust ning sõbrakese tuules ja toel on ju alati kergem. Mõlemat kiisut adopteerides aimasin ka ise juba ette, et kõige kiiremini kohaneb Gibson. Nii ka läks. 🙂
Saadame üheskoos sulle ja kõikidele su hoolealustele suviseid ja palavaid tervitusi!
Raigo, Gibson ja Alejandro
