Mu lehe pikaaegsed jälgijad mäletavad kindlasti Toomast
Imeilusat pikakarvalist oranži kassipoissi, kes oli pärit Paldiski kassikolooniast ja kes pärast pikka ootust lõpuks 29. märtsil 2019 Viimsisse päris oma koju sai.
Tommist saadeti mulle pilte ja toredaid kirjeldusi, et tal läheb ülihästi, et ta naudib paisid ja on saanud täieõiguslikuks pereliikmeks…
Seetõttu tabas mind täielik šokk, kui pühapäeval, 9. veebruaril helistas mulle üks tore inimene Viimsist ja teatas, et minu juurest võetud kass Toomas on juba maikuust alates üksi õues elanud. Toomas oli kolmandalt korruselt alla kukkunud ja minule polnud sellest keegi teatanud. Naisterahvas, kes mulle murega helistas, oli Toomase pere naaber.
Pere oli algul Toomast õues toitnud ja proovinud kätte saada, kuid kui see ei õnnestunud, andsid nad alla ja leppisid olukorraga. Kohe, kui mina sellest kuulsin, läks mu Tallinnas elav abiline püügipuuriga Viimsisse ja sai samal päeval kassi kätte. Seega – Toomas on tagasi minu juures.
Kuna minu kassid on päästetud tänavalt või halbadest tingimustest, valin ma neile kodusid väga hoolikalt, et saatus ei korduks ja nad taas hulkurielu elama ei satuks. Muidu on kogu mu hool, vaev, mure, ravimine, poputamine, ja samuti teie hindamatud rahalised annetused ju täiesti ilmaasjata olnud. Aga vaatamata sellele, et teen uutele peredele taustakontrolli, esitan palju küsimusi ja annan kaasa instruktsioonid, juhtub ikka selliseid asju… Mu süda lihtsalt puruneb, kui kassid, kellele olen andnud parimat, taas hülgamist kogema peavad.
Armas Toomas on rohkem kui pool aastat pidanud tänaval ise enda eest hoolitsema, kuid loomaarsti ülevaatusel tunnistati ta õnneks täiesti terveks. Nüüd otsib ta kodu, kus olla päriselt hoitud kuni oma elupäevade lõpuni. Ta on tore kass, küll veidi uje ja tagasihoidlik ning vajab uues kohas harjumiseks aega, aga kui ta juba usaldama hakkab, siis tahab väga pai saada ja on armas seltsiline.
Tahaksin kindlasti minu juurest võetud kasside uutele omanikele südamele panna, et kui teie lemmikuga midagi juhtub, siis palun andke mulle KOHE teada! Palun ärge kartke pahandamist, sest kui kõik ausalt ära rääkida ja südamest abi otsida, siis ma saan ju aru ja teen kõik, et aidata. Ja kui peaks olema nii, et te ei saa enam kassi edasi pidada, siis ma võtan kõik oma endised hoolealused tagasi. Ma ei unusta neid ja hoolin neist edasi – alati ja igavesti!