Märjamaa kassipere kliiniku-uudised

5-liikmeline kassipere sõitis Tallinna kliinikusse 4. juulil – kõik olid tugevas herpeses, neil oli raskusi lõhna tundmisega ning kõhud väga lahti. Kõige suurem mure oli ühe pojaga, kes muutus loiuks, ei söönud enam ja vaid konutas.

Praeguse seisuga on kolmel pojal (tüdrukud Gloria ja Glaudia ja poiss Glenn) palju parem ja nad tulid tagasi minu juurde kodusele ravile. Silmad küll veel punetavad ja salvitamisega jätkan, kuid nohu on oluliselt taandunud ja pisikesed müravad rõõmsalt.

Ema Gudrun ja Griff kõige väiksem ja viletsam kassipoiss on veel kliinikus statsionaaris. Griffil oli vahepeal väga-väga halb, tal oli nina täiesti umbes ja silmad kinni paistetanud, ta oli täiesti apaatne, ei tundnud toidu vastu huvi ega suutnud isegi ema kõhu all piima imeda. Lisaks on tal seedimine väga paigast ära, ka imeväikesed toidukogused tekitavad tal sooletikus kohe gaasimullide ummistuse. Ja kahjuks pole ka see veel kõik – Griffil kahtlustatakse veel ka närvikahjustust. Teda toidetakse ja ravitakse üliettevaatlikult, väga väikeste toidu- ja ravimikogustega. Oleme siin iga päev kõvasti pöidlaid hoidnud, et ta vastu peaks. Igal hommikul on olnud hirm ja ärevus hinges, kas pisi-Griff on veel elus…

Aga ta on siiani elus ja hetkel näitab isegi pisikesi paranemismärke. Nina ei ole enam nii kinni ja ta on hakanud natuke toidu vastu huvi tundma. Positiivne on see, et ema Gurdun hoolitseb Griff eest, lakub ja soojendab teda. Sellepärast otsustasimegi neid koos veel kliinikus sees hoida.