Ma pole siiski kaotanud lootust talle päriskodu leida: kogemustega kodu, kes natuke teab kiisudest ja kes on valmis ühiselt Sindy heaolu pärast pingutama

See pikk ja põhjalik postitus tuleb Sindyst. Sindy on korduvalt hüljatud imekaunis kassipreili. Minu turvakoju saabus ta kärgpereliikmena, tillukese kassipojana, ja sai oma kena välimuse pärast ka kohe tähelepanu ning kodupakkumise. Vaid loetud päevad hiljem tuli teade, et temast tahetakse loobuda, kuna pissib valesse kohta. Kui minu abiline kassipojale järele läks, kükitas värisev ja end täis pissinud Sindy voodi all ning toas käis ringi räuskav ja ebakaines olekus meesterahvas, kes käskis ta kohe minema viia. Ajutises hoiukodus ei suutnud kassike terve õhtu rahuneda ja tema hirmukarjed ei lasknud perel ka öösel magada – perenaine pidi teda tekikesega süles hoidma ning silitama, vaid nii tundis Sindy end hästi ja rahunes pisut. Järgmisel päeval vaatas arst Sindy üle, kuid ei tuvastanud ühtegi terviseriket. Kassipoeg oli lihtsalt stressis. Tagasi minu juurde jõudes oli Sindy juba piisavalt rahunenud, mõne päevaga oli kõik unustatud ning ta möllas ja trallitas ringi nagu täiesti tavaline kassipoeg.
Paar kuud hiljem tuli uus kodupakkumine ja kuna Sindyga tundus kõik hästi, saigi pakkumine vastu võetud. Eelnevalt sai ka perega põhjalikult olukorrast räägitud. Terve aasta ei tulnud ühtegi kaebust, vastupidi – kõik olevat hästi! Kuid siis selgus, et juba algusest peale olevat Sindy igale poole valesti pissinud. Terve aasta on pere sellega leppinud, kuid enam mitte, ja ta tahetakse tagastada. Muidugi võtsin ma oma kiisu tagasi ja lasin põhjalikult ka tervist kontrollida, kuid jällegi midagi peale stressi põhjuseks ei leitud.
Nüüd on Sindy elanud pea aasta suures kassitoas ning ma olen teda pingsalt jälginud. Ta on rõõmsameelne ja seltsib nii inimeste kui ka teiste kassidega ning mis peamine, mitte mingit sirtsutamist ja mujale pissimist ei ole. Ei ole ka stressi, kuigi suures kassitoas võiks seda ju eeldada. Nimelt on kasside stress tihti tingitud suurest kassikarjast ja arstid soovitavad leida sellistele kiisudele hoiukodu, kus nad saavad ainsad loomad olla. Sindyl on olnud need võimalused, aga midagi on ikkagi puudu jäänud. Üks tähelepanek on veel: kuigi Sindy saab läbi kõikide turvakodu kiisudega, tekkis tal eriti soe ja lähedane sõprus Desireega. Kui Desiree koju läks, kartsin, et Sindy hakkab teda taga otsima ja tekib taas stress, kuid seda ei juhtunud. Sindy küll otsis teda paar päeva taga, kuid leidis uued kaaslased ja on ikka sama tubli edasi nagu on olnud.
Sindy on 3-aastane kassineiu, tal on veel pikk elu ees ning on ääretult kurb, et ta oma elukese turvakodus peab veetma. Ma pole siiski kaotanud lootust talle päriskodu leida: kogemustega kodu, kes natuke teab kiisudest ja kes on valmis ühiselt Sindy heaolu pärast pingutama. Mõne asja puhul kohe kehtib vana ütlus, et kolm on kohtuseadus. Palun võta minuga ühendust, kui sa soovid Sindyle anda võimalust ja näidata talle, kui armas ja tore kiisu ta tegelikult on.