Ma pole jõudnud tutvustada veel ühte oma hoolelalust, kes leiti Ohukotsust. Nimeks sai ta Florestino. Tema leidmise lugu on aga alljärgnev

„Läksime ühel päeval aiamajja ja märkasime, et ukse kõrval prügikoti peal on tillukene kassipoeg, kellel on üks silm täitsa kinni. Värises seal, näitas kihvasid ja pani plehku aiamaja kõrval asuvasse puukuuri. Lootsime, et ema on ikkagi kusagil olemas ja tuleb ta juurde. Õhtuni polnud mitte mingit märki emast. Pakkusime talle süüa, hakkas sööma, nagu poleks varem kunagi süüa saanudki. Tegime talle soojema olemise, pesime silma puhtaks ja mõtlesime, et ehk järgmine päev tuleb ema. Kuid ka järgmisel päeval polnud emast märkigi, kassipoeg näugus haledalt ja oli jälle näljane. Viisime ta tuppa, söötsime, jootsime ja pesime silma taas puhtaks.“