Liine (uue nimega Adelheid)

Nüüdseks on Adelheid meie juures elanud juba 3 ja pool aastat. Ta on meie esimene kass ja tundub, et meil on temaga eriti vedanud – ta on ülinummi, väga sotsiaalne (kohati käitub nagu koer), tahab palju hellust, on edukalt üle elanud väikelapse ja beebi, mitte ühtegi pahandust või rikutud asja tekitanud ei ole. Kutsume teda tegelikult Aaduks, mistõttu vahel läheb meelest ära, et ta on emane. Aadu on toakass, kes päris õues ei olegi käinud. Küll aga veedab ta enamuse suvest rõdul, kus ta pikutab, putukaid püüab ja lindusid jälgib. Vahel on mul tunne, et tal on mingid salavõimed – kui jäin beebiootele ja ise seda veel ei teadnudki, siis hakkas Aadu igal õhtul mu kõhtu sõtkumas käima (varem seda ei teinud). Kõhu kasvades aina jätkas igapäevast sõtkumist ja kui beebi koju tuli, käitus temaga kohe väga hellalt ja hoolivalt. Alati kui beebi nutma hakkas, oli tema esimene, kes kohale jooksis. Kui beebi põrandal olema ja liikuma hakkas, oli Aadu enamjaolt tema kõrval, lastes end püüda, haarata, katsuda.