Kass ei tee meelega halba, et teid häirida

Täna ei tule ei annetus- ega koduotsimislugu, vaid hoopis üks omamoodi kurb lugu.

See lugu on 8-kuusest kassipoisist Chibist, aga samamoodi ka paljudest teistest kassidest, keda on tabanud sama saatus. Ja samuti on see lugu inimestest, kes võiksid enda sees rohkem mõistmist ja kaastunnet leida ning looma võtmise korralikult läbi mõelda.

Chibi sündis minu turvakodus 2025. aasta juunis. Ta pole kunagi kogenud tänavaelu ja õppis inimest usaldama juba esimesest hingetõmbest. Seetõttu oli ta jaanuaris oma päriskoju minnes üks julge, uudishimulik, rõõmus ja mänguhimuline kassipoiss – kass, kes uskus südamest, et maailma avastada on turvaline ning inimesed ilusad ja head.

Ehkki esimesed teated kodust olid positiivsed – Chibi olevat teise kassiga hästi läbi saanud, ilusti söönud ja öösiti maganud -, siis õige pea kõik muutus.

Veebruaris sain kirja, et Chibi soovitakse päevapealt tagastada, kuna tal on käitumisprobleemid ning tekitab perele stressi. Muu hulgas olevat ta näiteks lillepotte lõhkunud ja neist mulda välja ajanud.

Muidugi võtsin ta otsekohe tagasi – õnneks sain tänu transpordiabilisele kohe kassile järele sõita -, kuid kasutan seda olukorda, et loomavõtjatele südamele panna: mõelge palun oma otsus korralikult läbi!

Kui võtate kassipoja või noore kassi, siis ma luban, et:

• ta mängib ja mürgeldab,
• ta jookseb ja hüppab, mh öösel,
• ta uurib uusi asju ja ronib igale poole (ka aknalauale lillepottide vahele),
• ta ei istu rahulikult diivaninurgas,
• ta vajab aega ja mõistmist, et teie pereelu ja päevarütmiga kohaneda.

Kass ei tee meelega halba, et teid häirida. Ta uurib ja mängib – see on julge, usaldava kassi loomulik käitumine. Palun pange eest ära asjad, millest teil kahju on, või tõkestage kassi juurdepääs neile. Andke loomale aega uue eluga kohaneda.

Chibi on tagasi minu juures, kus tal lubatakse käituda nagu kass. Ja ta ootab uut peret, kes jagab seda mõtteviisi.