Kallid sõbrad

Eile vapustas meid kõiki lugu ühest “kassipäästmisega” tegelevast MTÜ-st, kelle hoolealused leiti kohutavatest tingimustest – külmast, haisvast, pimedast keldriurkast, kus neid toideti tapamaja jäänustega. Oli kogutud heade inimeste annetusi ja lubatud neile, et kassid on hoitud ja ravitud, kuid nagu näha, siis see raha vaeste loomadeni ei jõudnudki.

Mu süda lihtsalt puruneb selliseid asju lugedes. Kuidas saab niimoodi süüta loomade arvelt raha kõrvale panna? Kuidas isegi selle peale tulla, et need vaesed usaldavad hinged maa alla külma keldrisse toppida? Mina jälgin iga oma hoolealust nagu silmatera, toidan neid vaid kvaliteettoiduga, veedan kõik oma päevad koristades, ravides, hellitades, iga väiksema murega pöördun kohe arsti poole – ja siinsamas Eestis tegutseb minuga külg külje kõrval inimene, kelle maailmapilt on kardinaalselt vastupidine.

Tean, et kahjuks on see lugu paljude inimeste usalduse röövinud – ei julgetagi enam MTÜ-dele annetada, kardetakse, et kõik on petised. Üks vastutustundetu kelm on vee peale tõmmanud nii paljudele tublidele loomapäästjatele, kes 110% oma ajast, hingest ja südamest koduta loomadele pühendavad, kes oma vaba aja ja pereelu arvelt aitavad neid, kes end ise aidata ei saa. Uskuge, ausaid ja läbiapaistvaid, korras arvepidamisega, puhaste ruumidega, hoolivaid ja asjatundlikke MTÜ-sid on Eestis palju, palju!

Loodan südamepõhjast, et inimesed ei kaota lootust ega lõpeta annetamist neile, kes on seda päriselt väärt. Loodan, et kogu see annetusjõudlus, mis läks siiani sellele petisele, suunatakse nüüd tublidele ja ausatele tegijatele, kellel on absoluutselt iga eurot nii väga vaja! Loodan, et ka minu väike MTÜ jääb selle jubeda loo tagajärjel ellu ja et te endiselt usute ja usaldate mind. Teen kõik endast oleneva, et näidata end usaldusväärse ja läbipaistvana – jagan loomadest pilte ja uudiseid, panen alati avalikult välja maksekorraldused, võtan kassihuvilisi oma hoiukodus vastu.

Aitäh, et olete minuga. Palun jääge siia veel kauaks.