Kui oled kaotanud oma lemmiku:

Lahti ununenud aken, hetkeks paotunud välisuks, lahtine ventilatsiooniava – ja kiisu võibki jooksu pääseda.

Esimene samm oleks kindlasti mitte sattuda paanikasse. Kontrollige kodus kõikvõimalikud peidupaigad ja -nurgad üle, ega kass ei ole kuhugi tundmatusse kohta pugenud. Krõbistage kodus tema maiustega, kutsuge teda ning kui olete veendunud, et kassi toas mitte kuskil ei ole, siis tehke kindlaks koht, kustkaudu ta võis õue pääseda, ning mis suunas ta võis minna.

Ilmselt liigub ta algul sihitult, kuid peagi avastab ta end tundmatult territooriumilt, hirm poeb nahavahele ja ta varjub esimesse võimalikku peidupaika. Toas elanud kiisu jaoks on välismaailm tundmatu ja hirmutav koht.

Kuigi kodu võib olla silmaulatuses, on kiisu hirmunud ja instinktid käsivad tal varjuda. Ei ole tõenäoline, et tubane kiisu liituks kohe hoovis elava kassikarjaga või läheks kilomeetritepikkusele rännakule. Sellepärast on teil suured šansid kiisu üles leida, kui kohe tema kadumist märgates tegutsema hakkate.

Otsige kõikvõimalikest kohtadest, kus all või sees loom ennast peita võiks – hekid, kuurid, autod, lahtised keldriluugid. Ärge unusta ka ülespoole – puude otsa, katustele – vaadata. Kutsuge otsimise ajal kiisut meelitava häälega. Võimalik, et ta ei vasta, kuna on ehmunud ja hirmul. Kuid ta võib seda teha.

Otsige uuesti öö hakul, kuna siis on tänavatel vaiksem – ta kuuleb sind paremini ja hirmutekitavaid faktoreid on vähem. Kasutage taskulampi ja kontrollige üle ka need kohad, kuhu olete juba vaadanud. Kutsuge võimalusel appi ka mõni teine pereliige või sõber.

Võtke kaasa kassitoitu. Mida tugevamini see lõhnab, seda parem, näiteks kala. Konservi võib ahjus natuke soojemaks teha, siis tuleb lõhn paremini esile. Krõbistage ka krõbinakotiga või maiustustega. Kui kiisut ikka leida ei õnnestu, jätke toit kuhugi maja lähedusse. Võite sinna jätta ka kiisule tuttavaid asju, need tekitavad temas turvatunnet, kui ta kusagil läheduses peaks olema. Näiteks kinnine pesa, pappkast kuhu on kodu lõhnaga tekstiil sisse pandud. Jätke õue ka veenõu.

Võtke ühendust naabritega, ka kõrvalmajadest. Heaks infoallikaks võivad olla tänaval mängivad lapsed, nad on väga tähelepanelikud, samuti küsige kohalikelt „kassitädidelt”, tervisejooksjatelt, koertega jalutajatelt.

Tehke kassi pildiga kuulutused ja jätke need kohalikesse lemmikloomapoodidesse, paigaldage kuulutused ka selleks ettenähtud avalikesse kohtadesse (kui kiisu üles leiad, ära unusta kuulutusi maha võtta). Võite pakkuda ka sümboolset leiutasu, mis võib eriti motiveeriv olla kohalikele lastele.

Võtke ühendust kohaliku loomade varjupaigaga. Kõige parem oleks varjupaika ise kohale minna, kuna kasse satub varjupaikadesse väga palju ja kõik ei pruugi töötajatel silma ees olla. Jätke sinna ka kiisu pilt ja oma kontaktandmed. Käige kindlasti mitmeid kordi kontrollimas.

Saatke kaotatud kiisu info ka kohalikele MTÜdele, ning kirjutage avalik kuulutus ka sotsiaalmeediasse. Otsige Facebook’ist, ega teie kodukohaga ei ole seotud mõnda gruppi või kogukonda, näiteks “Nõmmekate kogukond”, “Raplamaa rahvas” jt, kus saaksite ka oma kuulutust jagada. Samuti võite jagada seda kassidega seotud gruppides nagu “Kiisusõbrad”. Kindlasti teavitage kõiki neid allikaid siis, kui olete oma lemmiku üles leidnud.

Ärge kaotage lootust, kiisud on tee koju leidnud ka mitme kuu pärast.

Kui oled leidnud tänaval omapäi kõndiva looma:

Lahti ununenud aken, hetkeks paotunud välisuks, lahtine ventilatsiooniava – ja kiisu võibki jooksu pääseda.

Esimene samm oleks kindlasti mitte sattuda paanikasse. Kontrollige kodus kõikvõimalikud peidupaigad ja -nurgad üle, ega kass ei ole kuhugi tundmatusse kohta pugenud. Krõbistage kodus tema maiustega, kutsuge teda ning kui olete veendunud, et kassi toas mitte kuskil ei ole, siis tehke kindlaks koht, kustkaudu ta võis õue pääseda, ning mis suunas ta võis minna.

Ilmselt liigub ta algul sihitult, kuid peagi avastab ta end tundmatult territooriumilt, hirm poeb nahavahele ja ta varjub esimesse võimalikku peidupaika. Toas elanud kiisu jaoks on välismaailm tundmatu ja hirmutav koht.

Kuigi kodu võib olla silmaulatuses, on kiisu hirmunud ja instinktid käsivad tal varjuda. Ei ole tõenäoline, et tubane kiisu liituks kohe hoovis elava kassikarjaga või läheks kilomeetritepikkusele rännakule. Sellepärast on teil suured šansid kiisu üles leida, kui kohe tema kadumist märgates tegutsema hakkate.

Otsige kõikvõimalikest kohtadest, kus all või sees loom ennast peita võiks – hekid, kuurid, autod, lahtised keldriluugid. Ärge unusta ka ülespoole – puude otsa, katustele – vaadata. Kutsuge otsimise ajal kiisut meelitava häälega. Võimalik, et ta ei vasta, kuna on ehmunud ja hirmul. Kuid ta võib seda teha.

Otsige uuesti öö hakul, kuna siis on tänavatel vaiksem – ta kuuleb sind paremini ja hirmutekitavaid faktoreid on vähem. Kasutage taskulampi ja kontrollige üle ka need kohad, kuhu olete juba vaadanud. Kutsuge võimalusel appi ka mõni teine pereliige või sõber.

Võtke kaasa kassitoitu. Mida tugevamini see lõhnab, seda parem, näiteks kala. Konservi võib ahjus natuke soojemaks teha, siis tuleb lõhn paremini esile. Krõbistage ka krõbinakotiga või maiustustega. Kui kiisut ikka leida ei õnnestu, jätke toit kuhugi maja lähedusse. Võite sinna jätta ka kiisule tuttavaid asju, need tekitavad temas turvatunnet, kui ta kusagil läheduses peaks olema. Näiteks kinnine pesa, pappkast kuhu on kodu lõhnaga tekstiil sisse pandud. Jätke õue ka veenõu.

Võtke ühendust naabritega, ka kõrvalmajadest. Heaks infoallikaks võivad olla tänaval mängivad lapsed, nad on väga tähelepanelikud, samuti küsige kohalikelt „kassitädidelt”, tervisejooksjatelt, koertega jalutajatelt.

Tehke kassi pildiga kuulutused ja jätke need kohalikesse lemmikloomapoodidesse, paigaldage kuulutused ka selleks ettenähtud avalikesse kohtadesse (kui kiisu üles leiad, ära unusta kuulutusi maha võtta). Võite pakkuda ka sümboolset leiutasu, mis võib eriti motiveeriv olla kohalikele lastele.

Võtke ühendust kohaliku loomade varjupaigaga. Kõige parem oleks varjupaika ise kohale minna, kuna kasse satub varjupaikadesse väga palju ja kõik ei pruugi töötajatel silma ees olla. Jätke sinna ka kiisu pilt ja oma kontaktandmed. Käige kindlasti mitmeid kordi kontrollimas.

Saatke kaotatud kiisu info ka kohalikele MTÜdele, ning kirjutage avalik kuulutus ka sotsiaalmeediasse. Otsige Facebook’ist, ega teie kodukohaga ei ole seotud mõnda gruppi või kogukonda, näiteks “Nõmmekate kogukond”, “Raplamaa rahvas” jt, kus saaksite ka oma kuulutust jagada. Samuti võite jagada seda kassidega seotud gruppides nagu “Kiisusõbrad”. Kindlasti teavitage kõiki neid allikaid siis, kui olete oma lemmiku üles leidnud.

Ärge kaotage lootust, kiisud on tee koju leidnud ka mitme kuu pärast.

Või siis antud kiisu ei ole ennast teie juurde ära peitnud, aga olete märganud teda mitmeid kordi oma kodu lähedal ringi jalutamas ning mõistnud, et see kiisu vajab abi. Esimene samm, kui olete otsustanud kassi päästa, oleks tema kinnipüüdmine.

Olenevalt olukorrast võib see osutuda väga lihtsaks ettevõtmiseks, või siis vastupidiselt keeruliseks ja ajakulukaks. Kui näete kassi ainult harva enda kodu läheduses, pange tema jaoks välja toitu ja vett. Ärge pange toidukausse otse oma esiukse ette, vaid kuhugi kodu lähedale diskreetsesse kohta, kus kass tunneks end turvaliselt süües. Proovige võita toiduga kassi usaldust, aga hinnake samal ajal ka olukorra kriitilisust.

Kui kass tundub terve ja aktiivne, ta ei tundu tiine olevat, teil on aega piisavalt ning ilmad ei ole veel külmad, siis jätkake tema toitmist ja prooviga temaga vaikselt tutvust sobitada. Tõstke toidukauss iga õhtuga natuke lähemale majale, ning kui te kassi näete, kükitage kaugemal ja rääkige temaga tasasel häälel. Vaadake, kas te saate talle lähemale minna, või ta tahab selle peale ära joosta. Kui te saate talle läheneda, sirutage välja oma kinnine rusikas ja las ta nuusutab teie kätt. Ärge heitke meelt, kui kass ei julge teid kohe usaldada.

Kui te saate teda juba katsuda ja pai teha, siis ärge unustage pärast iga kord käsi pesemast. Isegi tervena näivad tänavakassid võivad kanda endaga kaasas erinevaid parasiite ja haigusetekitajaid.

Kui kass juba usaldab teid, või vastupidi, kui teile tundub, et kassi elu on ohus, siis tuleb ta puuri kinni püüda. Kui soovite seda ise teha, siis võtke ühendust kohalike MTÜdega ja uurige püügipuuri laenutamise võimalustest. Kui kass usaldab teid, siis võite proovida püügipuuri asemel püüda teda tavalise transpordipuuriga.

Puuri sisse tuleb panna hästi lõhnav toit, näiteks kala, ning muud toidud tuleb kassil eest ära võtta. Püügipuuri kasutades peate selleks ajaks ise eemal olema, puur teeb teie eest töö ise ära ning sulgub automaatselt, kui kass sisse läheb. Transpordipuuri kasutades peate ise kõrval olema ja puuriukse sulgema, kui kass sisse läheb. Olge valmis selleks, et puuri kinnipüütud kass hakkab tõenäoliselt puuris olles rabelema, ja võib paanikahoos uuesti välja pääseda.

Kui kass käes, on järgmine samm kliinikusse minek. Kui võimalik, minge sinna otse pärast kassi püüdmist. Loomakliinikud saavad kontrollida, ega kassil kiipi ei ole juhul, kui tegemist on kellegi kodukassiga. Kui kassi endine omanik on teada, on teie töö tehtud! Kiitke ennast toreda heateo eest!

Kui kassil omanikku ei ole võimalik tuvastada, või kui tal ei olegi omanikku, siis saab loomakliinik anda teile nõu, mida edasi teha. Nad saavad soovitada MTÜsid, kelle poole abipalvega pöörduda, juhul kui teil ei ole endal võimalik kassi hoiukodusse võtta. Kui te saate isegi natukeseks ajaks kassile peavarju pakkuda, on tema lootused kodu leida palju suuremad. Kui võimalik, tehke kassile ka kõik esmased protseduurid ära – parasiiditõrje, vaktsineerimine, steriliseerimine/kastreerimine, kiipimine. MTÜdel on nii palju lihtsam teid aidata ja võtta kass enda juurde otse hoiukodusse, kui kass on terve ja valmis uude koju minema.

Hoidke kassi oma kodus esialgu mõnes väikses toas ja jälgige tema söömist ja liivakastis käimist. Kirjutage erinevatele kassidega tegelevatele MTÜdele ning pange kodu-otsimise kuulutus üles ka Facebooki. Võite panna kuulutuse üles enda isiklikule lehele avalikult, ning lisaks jagada seda erinevates kassidega tegelevates gruppides nagu “LemmikuLeidja”, “Kiisusõbrad” jpt.

Koduta kassi aitamine ei ole alati lihtne, aga see on suur heategu teie poolt!

Allikas: kassiabi.ee